Ettevõttest
Teksapoiss OÜ on rahvusvahelise kompanii Levi Strauss & CO ametlik esindaja Eestis ja Lätis alates aastast 2001.
Firma tegeleb Levi'se firmamärki kandvate riiete maaletoomisega, ning jae- ja hulgimüügiga.
Teksapükste sünd
1847. aastal emigreerus Saksamaalt Ameerikasse Baieri päritolu noormees Loeb Strauss. Koos ema ja kahe õega asus 24aastane Loeb elama New Yorki, kus ta sai tööd oma poolvendade hulgimüügifirmas, mis kauples kanga, voodipesu, rõivaste ja muu sellisega. Aastal 1850 võttis Loeb eesnimeks Levi ning kui 1853 anti talle Ameerika kodakondsus, otsustas ta kolida San Franciscosse ja alustada oma äri. Californias möllas tol ajal kullapalavik ning San Francisco kihas kullakaevajatest, kelles Levi Strauss nägi potentsiaalset klientuuri.
Ta avaski seal oma vendade äri osakonna, müües patju, kangarulle, tekke, aluspesu ja riideid ning 20 aastaga sai temast edukas ettevõtja. Straussi klientide hulgas oli ka üks Lätist Ameerikasse emigreerunud rätsep, Jacob Davis. Aastal 1872 saatis Davis Straussile kirja, milles kutsus viimast endale äripartneriks. Davis oli leiutanud mooduse, kuidas vaskneetide abil rõivaste rebenemisohtlikke kohti tugevdada. Ta tahtis oma leiutist patenteerida, kuid tal puudus selleks vajalik 68 dollarit. Ta kirjutas, et kui Strauss maksaks selle summa, siis võiksid nad "hakata koos needitud rõivaid valmistama ja nendega palju raha teenida".
20. mail 1873 saidki mehed patendi ning seda kuupäeva peetakse teksapükste sünnipäevaks. Davis kolis seejärel samuti San Franciscosse, et hakata püksitootmist organiseerima. Partnerid otsustasid, et kõige otstarbekam on valmistada tugevast denim'ist neetidega tööpükse, mis said nimeks "waist overalls" ehk "taljetunked". Välimuselt olid 130 aastat tagasi valmistatud taljetunked täitsa tänaste pükste moodi ning tagataskutelgi ilutsesid neil "kotkatiivad" nagu praegugi.
19. sajandi lõpul tootis Levi Strauss & Co mitme tegumoega pükse. 1890ndatel anti ühele neist mudelitest nimeks Levi's 501, millest said maailma enim müüdud teksased. Veider on mõelda, et ajal, kui esimesed teksapüksid leiutati, kandsid naised veel korsetti ja turnüüri ning mehed silinderkaabut. Kui ülejäänud tolle aja moeröögatused on ajaloo prügikasti lennanud, siis elu teksadeta ei kujutaks keegi ette.
Levi'se pükse müüdi põhiliselt California töömeestele, kuid nõudlust kvaliteetsete tööriiete järgi oli mujalgi. Nii pani aastal 1889 Kansase osariigis tootmise püsti veel teinegi teksatootja Lee. Aastal 1904 asutati aga Põhja-Carolinas Blue Bell / Wrangler.
Kuna neetimise patendiõigus anti Levi Straussile vaid 20 aastaks, siis nüüd võis igamees seda nippi oma pükste tegemise juures kasutada.
Levi's 501
On maailma vanim ja enmimmüüdud teksamudel, mis esimest korda ilmus välja 1890. aastatel. Levi's 501 valmistatakse spetsiaalsest tugevast xx denim'ist, ning mudeli disaini on säilitatud muutmata tänaseni. Punane sildike, mis paikneb parema tagatasku vasakul küljel, pandi sinna esmakordselt aastal 1936, et püksid oleksid juba kaugelt äratuntavad.
Kuni 1971 kirjutati E punasel sildil suure e-ga. Aastast 1971 muudeti e aga väikseks, fondi moderniseerimise eesmärgil. Levi's 501-l on alati nööpidega kinnis, kahe neediga taskud ja punasega trükitud nahast lapp seljal. Õige kuju saavutavat levised alles siis, kui neid 3 korda läbi pesta, misjärel nad võtavad omaniku keha kuju.
